Minu esimene mulje prouast oli – kas ma olen teda ajakirja kaanel näinud? Ta on kaunitar. Aga kui ta võttis oma pluusi seljast ja tema uhked tissid alla ilmusid, ei vaadanud ma enam kunagi talle näkku. Kutt pistab riista talle tagumikku ja ma ei saa end tema rindadest lahti rebida – kõikudes, hüpnotiseerides justkui. Hääl on ka kena, eriti kui ta kumab.
Mis kummipaelaga on?! Kuna tunnetus läheb nii palju kaduma, ma ei saa neist aru, neeger on ka hea, ta sikutas teda välja, oleks ta keppinud, et ta jalad mõnuga kokku tõmbaks, kuigi ta tegi seda hästi, olgu).